est | rus

Elva maja soojakulu kahaneb neli korda

10.01.2011


Elva servas tellinguisse ja kilesse pakitud kortermaja võiks teha kadedaks paljud ühistuesimehed, sest remondi järel väheneb maja soojakulu 74 protsenti ja pealegi maksab Kredex tagasi 35 protsenti remondirahast.

Silmapaistev saavutus, sest peale selle ühistu ei ole ükski teine suutnud heitmekvootide müügist korterelamutele jaotatavast rekonstrueerimistoetusest nii suurt osa tagasi saada. Täpsemini – saanud heakskiitu taotlusele, mille kohaselt pärast remondi lõppu tagastatakse nii suur protsent remondirahast.

See on meepott, mille poole küünitavad lähemal kahel aastal sajad korteriühistud, et osa saada 15, 25 või 35 protsendi suurusest rekonstrueerimistoetusest. Toetuse suurus sõltub sellest, kui palju maja energiakulu remontimise järel kahaneb ja milliseid töid tehakse.

35-protsendise toetuse saamiseks on nõue, et maja energiatarbimine kahaneb vähemalt 50 protsenti, kuid sellel Elva majal kahaneb energiatarve energiaauditi kohaselt 74 protsenti, senisest küttekulust jääb 26 protsenti.

Kellel palav, kellel külm

Ühistu esimees Janek Lessing nentis, et maja remondiks võeti küll kahe miljoni krooni kanti (u 127 823 eurot) laenu, kuid osa maksab tagasi Kredex ja küttekulud langevad, nõnda ei tarvitse ühistuelanike igakuised arved üldse mitte kasvada. Maja on aga korras ja temperatuur ühtlane.

Remontimise eel oli ülemistes korterites vaid 16 pügalat, samal ajal keskmised korterid nautisid 24 soojakraadi.

Maja remonti juhtiva Balti Vara Fassaadid OÜ juhataja Meelis Karro rääkis, et kaks nädalat tagasi alanud remondi käigus kaetakse maja seinad 15 sentimeetrise soojustuskihiga, soojustatakse katus ja vundament.

Aknad on juba vahetatud, ka trepikodade uksed-aknad tulevad uued ja iga korter saab kaks soojustagastiga ventilatsiooniava. Uuendatakse ka küttesüsteem.

Ühtne ühistu

Samasuguse põhjaliku töö on juba ära teinud OÜ Auricu Fassaadid -Tartu korteriühistu Sangla 29, kus remondi eel oli maja väga ebaühtlaselt tihe: kui mõnes korteris oli vaid 17 kraadi, oli teistest viis-kuus enam. Remondi järel on temperatuurierinevus korteriti kraad-poolteist.

Ühistu esimees Allan Ainson ütles, et soojustati nii fassaad kui vundament, samuti vahetati aknad ja trepikodade uksed. Iga korter sai ventilatsiooniavad, et vältida niiskuse kogunemist ja hallituse teket. Tasakaalustati ja puhastati küttesüsteem.

Remont läks maksma umbes 1,5 miljonit krooni (u 95 867 eurot), Kredexi toetus on sellest 15 protsenti.

Ainson märkis, et asjaajamine toetuse taotlemiseks oli üksjagu keeruline, ent suureks abiks oli Kredexi kliendihaldur Lauri Suu.
Kredexi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler ütles, et esialgu on renoveerimistoetuse taotlusele heakskiidu saanud 50 kortermaja üle riigi. Taotlusi on aega esitada sel ja järgmisel aastal, töö peab olema tehtud 2013. aasta lõpuks.

Adler ütles, et renoveerimistoetuse taotlemine võib näida keeruline, kuid see ei tohiks saada takistuseks, sest Kredexi inimesed nõustavad. Suurim raskus on tema meelest ühistuliikmed ära veenda, sest tööd on väga suured ja rahasummad ajavad inimestele hirmu nahka.

Veenmisel on aidanud arvutused, mille järgi maksed remondifondi küll suurenevad, ent küttekulud vähenevad ja kokkuvõttes maksekoormus ei tõuse.

Kredexi toetus
• Projekti kogumaksumus peab olema vähemalt 7349,84 eurot (115 000 kr).
• Saab taotleda teostamata renoveerimistöödele, mis on energiaauditis soovitatud.
• Toetust saab 15, 25 või 35%, saavutatav energiasääst peab olema vastavalt 30 (alla 2000 m2 netopinnaga korterelamutel 20%), 40 või 50% ja täita tuleb muud etteantud nõuded.
• Lähemalt www.kredex.ee.
Allikas: Tartu Postimees