est | rus

Näide energiasäästust

 

Soojustamisega kaasnev energiasääst

Nõukogude ajal ehitatud hoonete välispiirete soojapidavus on
kaugel tänapäeva nõuetest. Kõrvaloleval pildil on näha tollest
ajast pärineva paneelmaja termo- ja tavapilt. Termopildil märgivad
heledamad piirkonnad kõrgemaid pinnatemperatuure ja
seega kütteenergia suuremat kulu. Intensiivsemad külmasillad
asuvad paneelide vahekohtades, kuid selgesti on märgatavad ka
paneelide endi ebaühtlased pinnatemperatuurid. Tolleaegsete
hoonete seinte soojapidavus on suurusjärgus U=0,8–1,2 Wm²
°C, samal ajal kui tänapäevase energiasäästliku ehitise seinte
soojusjuhtivus peaks jääma alla U=0,2–0,25 Wm² °C.
Soojustamise abil on võimalik vähendada soojuskadu läbi hoone
seinte 4–5 korda.

 

 

Näide praktikast

Pärnus asuv 45 korteriga viiekorruseline elamu, seinakonstruktsioonis silikaattellis ja 60 mm klaasvillsoojustus.

Algne olukord:

Termopilt näitab piirete soojapidavuse suurt ebaühtlust ja fassaadi välispinna kõrget temperatuuri ning tavapildilt on näha hoone ilmetu väljanägemine.
2006. aasta suvel teostati hoone seinte täielik soojustamine (soojustuskiht 140 mm, et saavutada soojapidavus <0,25 Wm² °C).

Tulemus:

Termopildilt on näha seina välispinna oluliselt ühtlasemad ja madalamad temperatuurid ning maja märksa atraktiivsem välisilme.
Soojustustööd teostati 2006. aasta suvel, misjärel hoone kütteenergia kulu vähenes 25–30%

Kuivõrd soojustamise tulemusel kujunes hoones algsest sootuks erinev küttevajadus, on tulemuse saavutamise seisukohast oluline, et lisaks soojustamisele häälestati uutele oludele ka hoone küttesüsteem. See tagab, et soojustamine toob kaasa kokkuhoiu, mitte ruumide ülekütmise.

 

Soojustatud ja soojustamata objekti kulude võrdlus

Renoveeritud ja soojustatud korterelamu küttekulud vähenevad kuni 40%.

 

 Energia kokkuhoid 30% võrra võib 2–3 toalise korteri küttearvet väheneda 2000 kroonilt 1400 kroonile. Sõltuvalt talvest säästetakse aasta jooksul seeläbi 2000–4000 krooni.

60 korteriga maja puhul, mille köetav pind on 3230 m², on igakuine tagasimakse 15 aastaks võetud 3 000 000 kroonise laenusumma (0% omafinantseering) ja 4,5% intressi korral u 22 950 krooni. Fassaadile kulub sellest summast kokku kuni 1 500 000 krooni.

Sellise laenusumma (3 000 000 kr) korral on tagasimakse 7,1 krooni 1 ruutmeetri kohta kuus.

60 m² korteri igakuiseks tagasimakseks kujuneb u 425 krooni (aastas 5120 krooni). Küttearvete vähenemine (näiteks 3000 krooni kokkuhoidu aastas) kompenseerib paljudel juhtude u 60% igakuisest laenu tagasimaksest. Korralikult renoveeritud maja korral vähenevad ka remondifondi tehtavad maksed, kuna jooksvate remonditööde hulk väheneb (näiteks 1500 krooni kokkuhoidu aastas). Igakuine kulu sellele korterile suureneb antud näite korral u 52 krooni (5120-3000-1500=620;     620/12=52).

 

Pldil on näidatud kulutused 1 m² kohta 3000 m2 kasuliku pinnaga majas, kus pärast renoveerimist säästetakse 30% küttekuludest.

 

 

Kredex; Eesti maalrite liit