est | rus

Soojustamine hoiab ära hallituse tekke

 

On ainult üks kindel lahendus, millele osutasid juba 1955. aasta uuringud: parandada ei tule
mitte üksnes akende, vaid ka ehitise ülejäänud välisosade soojustamist. Soojusisolatsioon
toob seina ja teised välisosad „sooja piirkonda“ ning tõstab välisseinte sisekülje temperatuuri
2–5 °C võrra. Seepärast ei „higista“ soojustatud välisseinad, nende sisekülgedele ei teki harilikult kondensaati, kusjuures ruumi niiskus võib olla kõrgem. Lisaks kaasneb soojustamisega meeldivam sisekliima tänu välisseina sisepinna kõrgemale temperatuurile.

Paljud korteriühistud on hallitusnähtudega võitlemiseks edukalt kasutanud välisseinte soojustamist.

 Näide praktikast: Korteriühistule kuuluvas mitmepereelamus soojustati maja välisnurgad vahtpolüstürooliga, et kõrvaldada hallitus välisnurkades paiknevaist magamistubadest. Majal olid veel vanad aknad. Soojustus õigustas ennast: sisenurkade temperatuur tõusis 5 °C võrra, hallitus kadus, kuna soojadele pindadele ei kogunenud niiskust. Rahaline nappus lubas soojustada vaid välisnurgad, õigem oleks olnud soojustada terve maja. Välisnurkade soojustsmisest hoolimata tekkis tubadesse (siis juba teistesse kohtadesse) hallitus.