est | rus

Parim renoveeritud koretrelamu Kaunase pst. 19 Tartu

Aprillist avanevad korteriühistutele jälle rahakraanid

Luunja Uus 2 renoveeritav maja
Kortermaja renoveerimine.
Foto: Jassu Hertsmann

Aprillist saavad korteriühistud ja omavalitsused Kredexi vahendusel taotleda korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks riigipoolset toetust.

Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt rekonstrueerida 1000 korterelamut. Tegemist on Euroopa Liidu rahastamisperioodi 2014-2020 energiatõhususe valdkonna esimese toetusmeetmega.

Toetus on suunatud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis, majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Toetuse eesmärk on olemasolevate korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine ning taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine, toetuse abil vähenevad kodumajapidamiste energiakulud ning pikeneb ka hoonete eluiga ning paraneb üldine elukeskkond.
Toetust rekonstrueerimistööde teostamiseks hakatakse andma kolmes osakaalus – 15%, 25% ja 40% tööde maksumusest, osakaal sõltub saavutavast energiasäästust ja tehtavatest töödest.

Erandina on Ida-Virumaal paiknevate korterelamute toetuse määr tulenevalt selle regiooni elamute mahust ning seisukorrast 10% võrra kõrgem.

Elamufondi uuringud on näidanud, et lisaks energiatõhususe probleemidele, ei vasta olemasolevate korterelamute sisekliima tänapäeva nõuetele. Hoone energiatõhusus ja sisekliima kvaliteet on omavahel tihedalt seotud ning energiatõhususe parandamisel tuleb jälgida, et see ei tooks kaasa sisekliima tingimuste halvenemist. Sellest tulenevalt on kõikide toetuse määrade puhul kohustuslik ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine selliselt, et see tagaks hea sisekliima, mis omakorda vähendab oluliselt inimeste terviseriske.
15% toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu ellu viima energiatõhusust suurendavad rekonstrueerimistööd, mille abil saavutatakse vähemalt 20%-line arvutuslik energiasääst soojusenergia tarbimiselt.

25% toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu rekonstrueerima korterelamu keskküttesüsteemi, soojustama ja rekonstrueerima korterelamu välisseinad täies mahus, vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad kolmekordse klaaspaketiga energiasäästlike akende vastu ning soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse. Eelnimetatud töödega peab korterelamu saavutama energiatõhususarvu klassi D.

40% toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu saavutama korterelamu rekonstrueerimistööde tulemusena korterelamu rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Selleks peab teostama kõik 25% toetuse saamiseks nõutud tööd ning lisaks paigaldama aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled ning rekonstrueerima korterelamu ventilatsiooni selliselt, et korterelamusse paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe süsteem.

„Nii riigi kui ka rekonstrueerija ehk korteriühistu huvides peaks olema see, et tehtav suur investeering täidaks oma eesmärki. Uuel toetusperioodil on ette nähtud võimalus, et mahukamaid projekte, millele on võimalik taotleda 25% ja 40% määraga toetust, nõustab tehniline konsultant. Tehniline konsultant on korteriühistule abiks rekonstrueerimise läbiviimisel, teeb tihedat koostööd korteriühistu juhatusega ning annab nõu parimate ning kuluefektiivseimate valikute tegemisel. Samuti teostatakse 25% ja 40% toetust taotlevate kortermajade projektidele ekspertiis, mille eesmärk on tagada rekonstrueerimisprojekti vastavus kohalduvatele normidele ning parimad arhitektuursed, konstruktiivsed ja tehnilised ning tehnoloogilised lahendused,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.

Toetuse taotlemisel on erandid sätestatud korterelamutele, millel on muinsuskaitselised või kultuuriväärtuslikud piirangud ja mille tõttu ei ole nende elamute puhul võimalik kõiki tehnilisi nõudeid täita. Lisaks rekonstrueerimistöödele toetatakse energiaauditite koostamist, ehitusprojektide koostamist, tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenust.

 

Lisaks fassaaditöödele pakume ka fassaaditööde järelvalvet 

 

Malmerk pakub paneelmajadele parimat rõduklaaside lahendust

 

 

 

Maailmast

16- korruseline hoone valmis kuue päevaga

Hiina ehitustöölised püstitasid Changshas 50 meetri kõrguse hotelli vaid 136 tunniga.

The New Ark Hotel arendaja sõnul oli ehitise nii kiire valmimine võimalik vaid tänu eelnevalt kokkumonteeritud ehitusdetailidele ning pikkadele, kuni kella 22-ni kestvatele tööpäevadele. Hoone konstruktsiooni, mis on projekteeritud taluma kuni 9-magnituudilist maavärinad, püstitamine võttis aega 46 tundi.

 

 

 

Materjalidest

 

Soojustusmaterjalid

Soojustusmaterjalidena on põhiliselt kasutusel mineraalvill-plaadid (kivi- ja klaasvill) ning mullpolüstüreen-plaadid. Kui mõlema materjali soojuserijuhtivus on ligilähedaselt sama (λ~ 0,04 W/mK), siis veeauruläbilaskvus on mineraalvillal kuni 50 korda suurem ja selle tõttu niiskusrežiim välisseinas mõnevõrra erinev. Lisasoojustuse paksus sõltub suuresti olemasoleva välispiirde soojuspidavusest, kuid tavaliselt on 70-120 mm paksuste plaatidega võimalik saavutada soojuspidavus alla 0,3 m²K/W. Hoone fassaadid on üsna suure arvu erinevate mõjurite all. Eelkõige on see niiskus, mis kütteperioodil difundeerub hoonest välja ja vastupidi sademetega väliskihti sissetungiv vesi, mõnel juhul ka hoone soklist tulenev kapillaarniiskus. Välispiirde niiskumine vähendab omakorda seina soojuspidavust, mis halvendab veelgi hoone üldist olukorda. 

 

Krohvkate
Krohvkate kantakse vahetult lisasoojustusmaterjalile. 

Alates 1950-te aastate lõpust on Kesk-Euroopas fassaadide lisasoojustamisel kasutatud mullpolüstüreeni, mis kaetakse õhekrohvist kattekihiga. Soojustusplaadid kaetakse armeerimiskihiga, mis koosneb pahtlist ja sellesse paigaldatud leeliskindlast klaaskiudvõrgust, edasi pind krunditakse ja kantakse peale mineraalne, polümeerne või silikoonne õhekrohv. Koos armeerimiskihiga on õhekrohvi paksus 5-8 mm. Õhekrohvkatte mass on kuni 15 kg/m² , mis ei koorma ülemääraselt alustarindit.

Põhjamaades hakati välisseinte lisasoojustamisel esialgu kasutama soojustuseks mineraalvillast plaate ja nende peale traditsioonilist kolmekihilist krohvkatet. Nüüdseks on kasutusel samuti isekustuvad mullpolüstüreen-plaadid ja katteks kas kolmekihiline- või õhekrohv. Kuna kolmekihilise krohvkatte paksus on keskmiselt 25 mm ja mass kuni 60 kg/m², nõuab see märgatavamalt tugevamat katte kinnitust kui õhekrohv. Armeerimiseks kasutatakse keevitatud kuumtsingitud terasvõrku, mis kinnitatakse roostevabast teraseankrutega alusseina.

Põhjamaade karmimat ilmastikku arvestades on õhekrohvide paksust mõnevõrra suurendatud (suurenenud aurutakistus ei pruugi alati tulla kasuks tarindi püsivusele). Samas annab paksem krohvikiht märgatavalt suurema pinnatugevusega viimistluskatte, mis hoone asukohast sõltuvalt võib olla eriti oluline.
 

Oma töös kasutame kvaliteetseid ja tunnustatud materjale , mis garanteerivad pikaealise vastupidavuse ja hea väljanägemise. Paljud nendest toodetest on tunnustatud kogu euroopas ja enim kasutatavad.